Baltic society

Lebasin voodis, jõllitasin lage ja taipasin taaskord, et mul on igav. Midagi oli vaja teha! Manchesteris käigust inspireerituna kirjutasin oma eestlasest koolikaaslasele, kas ta tahaks societyt (kogukonda/temaatilist gruppi) alustada. Liina oli täitsa päri ja sealt me selle lumepalli veerema lükkasimegi.

Jäänud oli veel üks oluline küsimus: mis society?

Ajurünnaku tulemusena oli ideid ei rohkem ei vähem kui 3:

- Midagi laste teemalist. Lapsehoidjast üliõpilasi on rohkem kui küll. Sellel ideel oli aga juba eos kaks miinust: lapsehoidjatel pole reeglina tegelikult eriti aega ja vaevalt, et me tahame väljaspool laste hoidmist tegeleda veel pisut lastehoiuga.

- Eestlaste society. See kukkus umbes sama kiiresti välja, sest esimese aastaga õnnestus mul leida koolis ainult üks Eestlane- Liina (või õigemini leidis tema tegelikult minu). Sellest õppeaastast olevat kuulduste kohaselt muidugi paari tükki veel liikvel nähtud, aga keegi ei osanud midagi täpsemat öelda.

- BALTIC SOCIETY, täiuslik, kas pole?

Alustuseks üritasime leida Baltimaadest pärit õpilasi. See oli keerulisem kui me arvasime ja täiesti pöörane kui paljudele inimestele ma nende paari nädala jooksul kirjutasin. Paljud olid huvitatud aga paljud olid ka kooli juba lõpetanud, praktika aastal, Erasmus aastal jne. Õnneks oli aga üsna pea lausa 15 inimest koos. 

Organiseerisime esimese kokkusaamise, kus täisime pabereid ja vaatasime üle, kas meil on ka reaalselt punt koos. Komisjoni liikmeid valisime 4: mina president, läti neiu aitab üritustega ja 2 leedu kutti raha ja sotsiaalmeedia poolega. Super tore seltskond, kellega asju ajada. Keeruliseks tegi asja ainult see, et kooli poolt oli täiesti võimatu mingit tagasisidet või isegi lihtsalt infot saada. Igale meilile ootasime vastust vähemalt 2 nädalat ja nii oli alguses meie arenguprotsesski aeglane. Lõpuks lõime lihtsalt käega ja otsustasime asju ajada hoolimata sellest, kas kool meie tegevuse heaks kiidab või mitte.

Teisel kohtumisel arutasime potensiaalseid üritusi ja suhteliselt spontaanselt organiseerisime esimese Baltic filmiõhtu Eesti majas. Kahjuks sai osalejad ühe käe sõrmedel üles loendada, aga no polnud hullu. Järgmine kokkusaamine oli meil kooli baaris, kus oli seltskond juba suurem, sõime-jõime ja mängisime lauamänge. Pidime ikka kõik tõdema, et tee mis tahad, aga sarnasest kultuurikeskkonnast pärit inimestega on ikka hoopis teistsugune klapp. Ühesõnaga väga mõnus õhtu oli. 

Järgmiseks korraldasime jõuluõhtusöögi Baltic restoranis (ja kerge afterparty). Restoran oli kena, aga kahjuks vaatasid menüüst vastu peamiselt poola ja vene söögid. Eestit polnud kusjuures kordagi kusagil mainitudki. Söögid olid see eest head ja ka "baltic flavoured vodka" läks kõigil ludinal alla. Edasi läksime pubisse, kus tegime veel mõned dringid ja uhke kollektsiooni Instarami videosi. Minu ja Maria kulul hakati kohe ka nalja viskama, kuidas me ei sobi Baltic Societysse, sest me ei kanna eriti hästi alkoholi ja viime meie üleüldsist mainet niiviisi kõvasti alla. :D No vabandust. 

Pubi pandi kesköö paiku kinni ja kuna kõik pidid järgmine päev kas tööle või kooli minema, läksid enamik inimesi koju. Minul ja Marial oli aga peotuju hoolimata järgmise päeva kohustsustest juba võimust võtnud, niiet tegime veel paar shotti ja seadsime sammud klubi poole. Edasi läheb see lugu juba teise teemasse niiet tõmbaks siin kohal otsad kokku. Mainiks veel, et seltskond on meil tõeliselt lahe ja ei jaksa ära oodata uue aasta seiklusi selle rahvaga. 

Followige Instagramis: balticsociety ;)

Armastan neid inimesi!