Pidu ja pillerkaar

Nagu mu horoskoop ütles: "Vähi tähtkujule hakkavad puhuma uued tuuled.

Külmad.

Edelast."

Tuuled on tõesti uued, aga ei ütleks et külmad. Ilm on ilus ja lilled õitsevad. Nüüd kui juba üle 9 kuu on siin elatud, tunnen kindlalt, et mul on siin tekkinud päris palju sõpru ja muidu mõnus tutvusringkond. Käin pidudel, teen tööd ja õpin. Tunne elusam kui kunagi varem. Selle postituse pühendangi nö oma sotsiaalelu eredamatele hetkedele-kohtadele.

See polnud küll teab mis pralle, aga aasta alguses käisime Egerthiga vaatamas Canary Wharfis teada-tuntud jõulutulesi. Egerth on eestlane kes on elanud Londonis juba mitu sajandit. Saime kusagilt kaardi, haarasime kaasa kuuma kakao ja mõned koogikesed ning läksime seiklema. Tõsiselt vinge õhtu oli ja ma mõtlesin hetkeks, et talv polegi kõige jubedam nähtus. 

Veebruaris oli ka siin Eesti sünnipäev väga teemas. Näiteks toimus saatkonnas eesti tudengite vastuvõtt, kus sai ka hääletada. Olime Liinamariga mõlemad kohusetundlikud kodanikud ja saatsime omalt poolt valimissedelid teele. Üritus oli vahva, ainus halb asi oli see, et programm oli sisutühi ja alkohol oli tasuta, mis on vaeste tudengite jaoks äärmiselt ohtlik kombinatsioon. Õnneks suutsid kõik siiski mõistlikuks jääda ja pidu jätkus ühes paariruutmeetrises korteris kambakesi "Eesti laulu" kuulates-vaadates. Tegelikult kuulsid ja nägid telekat vaid kaks esimest rida, kes telekale kõige lähemal istusid, aga keegi ei lasknud end sellest pisiasjast häirida.

Sellest juba järgmisel nädalavahetusel toimus seal samas korteris Eesti noorte 101 pidu. Rahvast oli rohkem kui inimesi või kuidas iganes see ütlus ka ei käi. Ma küpsetasin kaasa ka imehea toorjuustukoogi, mis kõigile muljet avaldas. Kahjuks said sellest aga väga vähesed osa, sest ma polnud sellise rahvahulgaga arvestanud. Pidu oli mõnus, aga eks igal noorte peol on inimesi kelle organism pole suurtele kogustele alkoholile mõeldud ja nii leidis ka sellel peol nii mõnegi kõhutäis tagasitee meie sekka.

Kui peale pidu Liinamariga sammud kodu poole sättisime, jäi meie teele ka üks vinge ostukäru, milles otsustasime paar kaadriklõpsu teha. Sättisin selle kenasti nartsisside keskele ja korrutasin kui ilusad lilled ja tippisin nende vahel ülima ettevaatlikusega, et ma jumala eest ühtki ei murraks. Kui vajalikud pildid said tehtud käisin ma aga selle käruga ümber ja lilledest ei jäänud suurt midagi järele. Tunnen ennast siia maani sellepärast halvasti.

Grupipilt sellelt peolt.

Mina olin paremalt lugedes viies, teine rida, selle kollase särgiga noormehe jalutsis, valge pluusiga neiu taga. Pole tarvis otsida, isegi mu peanuppu pole näha.

   

Kooliõdedega käisime märtsi alguses tähistamas.. märtsi algust?

Saime kokku London Bridges ja hakkasime mööda Londonit Taya sõpru otsima. Õnneks oli meil veinipudel seltsiks ja see 3 tunnine reis ei tundunudki nii hull. Lõpuks jõudsime ka kluppi. Oeh ma ikka ei salli seda millised urkad need klubid on. Või äkki olen ma valedesse klubidesse sattunud, mine sa tea. Igatahes kusagil 1 ajal võtsin vastu kindla otsuse koju minna. See oli now or never olukord. Aga teate mis.. ma ei leidnud väljapääsu. Ma olin kuhugi personaali ruumidesse ära eksinud ja lihtsalt ei saanud ühtki ust lahti ja tagasiteed ka ei leidnud. Lõpuks tuli pühaviha täis turvamees ja viskas mu klubist välja, mis oli päris irooniline, arvestades, et ma olin juba pikemat aega üritanud seda teha. Okei klubist olin väljapääsu leidnud aga koju jõudmine oli täiesti eraldi katsumus, sest mul polnud õrna aimugi kus Londoni otsas ma olin. Õnneks leidsin bussi, mis sõitis enam-vähem õigele poole ja 2 tunni pärast olingi juba kodus. :D

Paar nädalavahetust hiljem korraldas Taya Hawaii teemalise peo, sest ta polevat ammu Hawaii muusikat kuulanud. Poole peo pealt lasi ta aga ise jalga, sest üks nägus noormees olevat ta kohtingule kutsunud. 

Õhtu staariks oli kinldasti pasta, mida valmistati oma 4 tundi. 

Mina: "Oodake kes pastat teeb?"

*kõik vaatavad otsides ringi ja siis näitavad nurgas magava Oscari poole*

Olin umbes 2 tundi seda pastat oodanud ja järsku näen, kuidas keegi makaronipakk käes rõdule jookseb...

Läksin umbes kolmandal tunnil kööki uurima, mis värk on ja kuidas saab pastaga nii kaua minna. Pliidi ääres seisis eelmainitud magaja ja ütles uhkelt: "Nonäed! Vesi juba peaaegu keeb!"

Ja viimaks kui pasta valmis sai, tuli välja et see oli minu jaoks liiga vürtsikas. :(

 Mõnda aega käisime üritustel, pubides ja lauamänge mängimas ühe väga toreda Itaallasega. Me lihtsalt klappisime hästi. Näiteks ehitasime taskulambi valgel Thamesi äärde liivalosse ja käisime homodepeol. Viimast muidugi kogemata. Olime juba head mitu tundi kooli pubis lauamänge mänginud kui hakkas kogu see vikerkaare teema ja kontsadel mehed pisut veider tunduma. Lõpuks panime pildi kokku. Peale seda sama pidu otsustasime meenutada lapsepõlve ja minna porilompidesse hüppama. Muidu oli lõbus, aga mu seljakott andis seepeale otsad.

Kokkuvõttes oli meil väga tore ja ma juba mõtlesin, et olen endale siin parima sõbra leidnud, kuid õnnetuseks armus ta ära ja kuna asi oli ühepoolne, läksid asjad kohe päris rappa.

Nojah. Ilusat elu talle.

St Patricu päeva käisime tähistamas Joeli ja tema töökaaslase Cocoga. Alustuseks käisime Oxford streetil ja edasi suundusime Trafalgar väljakule, kus toimus massaoke (massi karaoke). Kuna reaalselt kõigil oli midagi rohelist või teemakohast, tundisn ma tungivat vajadust ka endale midagi hankida. Mütsid mida müüdi olid liiga kallid ja tobedad, aga õnneks leidsime peagi putka kus pakuti näomaalinguid. Seisin rõõmsalt järjekorda. Paar sekundit vist saime seista, kui tuldi ütlema et nonii minust edasi enam nad ei tee, et noored on päev läbi neid maalinguid juba teinud ja nüüd on kõik. Palusin mis ma palusin aga kuulda ei võetud. Lõpuks pakkusin, et kas ma saan lihtsalt rohelist värvi ja pintslit laenata. Sellega jäädi nõusse. Joel hoidis mu väikest taskupeeglit, Coco targutas ja mina maalisin. Päris kenake sai teine. 

Kui laulud said lõõritatud, läksime tegime pubis kerged siidritiirud, mugisime McDonaldsis friikaid ja üritasime ühele 21+ üritusele sisse saada, aga mind naerdi ukse peal välja. Niiet läksime kõik oma teed.

🍀🍀🍀

Tsaukiii!!!