Hommikul kell 11 vaatasin otsivalt lennujaamas ringi, kui kusagilt kasuisa karune kalli mu embusesse haaras ja emme ohhetades-ahhetades kaela langes JA MA OLINGI TAGASI!
Koju jõudes olin ma muidugi päevakangelane, seega patseerisin terve õhtu toast tuppa Eliise süles, Happy kaenlas ja emme järele lonkimas. Õnneks rahuneti peagi maha ja kui jõulukingid said laiali jagatud, hakkasime emmega üksteisele oma uusi riideid ja outfite demonstreerima. Nalja sai nabani ja peagi liitus meiega ka Helen. Magama ei tahtnud üldse minna, aga samas kui Happy kaissu puges, oli jälle kõik nii nagu varem. See tuletas mulle meelde, kuidas üksi magama jäämine sakib ja kui väga ma oma Happyt enda kõrvale igatsenud olin.
Järgmist päeva alustasime Heleniga juba päris vara Leoki ilusalongis Liisilt meigi ja soengute saamisega. Me olime mõlemad kohutavalt väsinud, aga peab tõdema, et nägime uskumatult head välja. Sellele järgnes vinge fotosessioon Kati Märdimäega Kütioru puhkekeskuses. Meie probleem seisnes selles, et nüüd kui me pole enam lapsed, ei pildista meid enam keegi, seega viimasest 8 aastast meie sõprusest pole ühtki kaadriklõpsu. Ja viimaks ometi on meil koos pilte!!! Peale seda käisime söömas ja jätsime jälle mõneks ajaks jumalaga.
Õhtul käisime Jürgeniga veel issi sünnipäeval ja edasi sõitsime maale vanaisa juurde. <3
Pühapäev möödus lõbusalt Eliise ja emmega lumes hullates, Kittyga maid jagades, Bambyga jalutades ja vanaisaga juttu puhudes. Pean tunnistama, et lund oli isegi päris hea üle pika aja näha ja kubujussina lumesõja pidamine oli täpselt see, mis mu jaanuarist veel puudu oli.
Esmaspäeva pühendasin täielikult endale, mis tähendas, et hommikut alustasin 2 tunnise massaažiga, siis käisin juuksuris, väljas söömas ja hiljem läksime Eliise ja emmega spasse. Viimane osutus rohkem trenniks kui lõõgastumiseks, arvestades seda, kuidas me Eliisega basseinide vahet jooksime, samal ajal kui emme saunades käis. Õhtuks olin nii läbi, et isegi tee oma voodini oli liiga pikk, seega pidin enne üles minekut end diivanil pisut koguma. Aga hoolimata sellest oli superlõõgastav päev!
Teisipäev möödus vahelduseks pisut rahulikumalt. Käisin oma armsa tädiga kohvitamas ja peale seda sain isegi pisut magada ja rahulikult kodu nautida.
Kolmapäeval käisime perega Tartus šoppamas-chillimas. Nemad läksid peale Lõunaka tiiru tagasi koju, aga minul oli veel plaanis endiste klassikaaslastega kokku saada. Kingitused neile unustasin muidugi koju. Ristiisa pubis tegime Reiliga kerged snäki ja tequila ringid, ning suundusime shootersisse. Wow. Oli see alles pidu. Kusagil nelja ajal loivamise ühikasse. Reili kui tõeline sõber ja tulihingeline kodutütar tegi endale põrandale aseme ja mina sain terve tunnikese tema voodis põõnata. Ma ütlen teile, see on tõeline armastus! Hommikul läksime kõige varasejasema bussi peale ja loksusime koos Võrru. Ma oleksin kangesti tahtnud magama minna, aga kella kolmeks pidi mul üks suur kodutöö olema saadetud. Küsin endalt veel kord, miks ma selline olen? Mul oli see töö umbes 3 kuud tagasi juba teada, aga ikka alustasin 8 tundi enne saatmiskellaaega ja seda veel peale raju klubipidu. Töö lõpu klopsisime kokku koos Anna-Liisiga Katariina kohvikus ja õnneks sai see käkerdis ikka saadetud. Edasi läksime juba rõõmsamas meeleolus võrkpalli vaatama.
Oh kui tore oli ikka kõiki neid tuttavaid nägusi näha! <3
Reedel läksime Eliisega ujuma. Kuna Kubija spa oli hommikul kinni, aga mina olin väikesele Eliisele ujumist lubanud, siis läksime pöidlaid peos hoides Väimelasse. Oh seda hullukest.. Kõik oli supertore täpselt nii kaua kuni basseinist välja pidi tulema ja koju minema. Aga tagasi ma selle väsinud jonnipunni siiski lohistasin. :D
Pärastlõunal käisin oma endisel tantsupartneril ja muidu päris ok-sõbral Kuperjanovis järel, kuulasin ta kaitseväe pajatusi ja õhtu saatsin mööda Õlle17 pubis vanade tuttavatega. Sellel õhtul tekkis mul palju küsimusi seoses oma varasemate valikutega. Tundus, et lõpuks ometi olid mu roosad prillid eest kukkunud ja veendusin, et soovin oma endisele kallimale kõike kõige paremat, lootes aga samal ajal, et ei pea temaga iial mingit tegemist tegema. Amen.
Laupäeval läksime jälle maale ja edasi Heleni vanaisa juubelile. Väga armas ja tore oli! Ja nagu sellest peost veel vähe oleks, läksime õhtul emmega Kobelasse Terminaatorit kuulama. Mul on ikka nii ilus ema. Pidu oli hea ja lihtsalt see tunne, kui hüppad lava ees ja karjud täiest kõrist laulusõnu kaasa ...ja niimoodi 12 lugu järjest. Peale Terminaatorit lasti küll ainult Koit Toome vikerkaarelaule, aga isegi see oli päris nauditav. Sain korraliku doosi eestikeelseid lugusi, ning enne ära minekut oli see täpselt see viimane sutsakas mida ma vajasin. :D Pühapäeva võtsime rahulikult: toppisin koti eestikraami täis, ütlesin kõigile tsau, tegime ühed suured kallid ja tee Londoni poole sai jälle alguse..
Aitäh kõigile, kes minu jaoks aega leidsid! Mul oli nii tore!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar