31. detsembri hommikul ärkasin peale oma pööraseid unenägusi ja higistamist/siplemist täis ööd üles, pakkisime asjad ja asusime Cordoba poole teele. Kogusin endale tanklapeatusest korralikud šokolaadivarud ja tee ei tundunudki enam nii pikk. Enamus ajast ma muidugi magasin. Kohale jõudes käsime ühes mõnusas restoranis ja lõbustuspargi laadses kohas. Alustuseks ostsime kõik piletid põhjapõtradega karussellile, kus pritsis ka lund (valged limast vahtu). Keiti tegi sõitu veel Peppa autoga ja käis paari muu atraktsiooni peal. Hotell, kus peatusime, oli viimase peal. Väljas oli oma 5 purskkaevu, mitu aeda ja ka vannituba oli suur ja majesteetlik. Tegin väikese uinaku ja kella 10 paiku õhtul hakkasin ennast aastavahetuseks valmis sättima. Mul polnud õrna aimugi, kas või kus Cordobas aastavahetust tähistatakse, niiet peale väikest guugeldamist leidsin sobiva platsi, mis oli hotellist vaid 10 minutilise jalutuskäigu kaugusel. Aastavahetuse tarbeks oli hotelli personal jätnud igasse tuppa kotikese viinamarjadega. Hispaanias on komme 12 sekundiga enne südaööd ära süüa 12 viinamarja. Asi polevat nii kerge kui tundub ja lisasurvet pakub uskumus, et igal sekundil söödud viinamari vastutab ühe tulevase aasta kuu õnne eest. Olin põnevil ja panin telefoni lausa meeldetuletuse, et ma neid viinamarju hotelli ei unustaks. Platsil oli tuju lõbus ja eestlane nagu ma olen, mõtlesin, et seltskonna leidmine sujub kergemini, kui pisut vägijooki ka võtta. Tellisin Absolute con 7upiga ja läksin pidu nautima. Peale ilutulestikku sulandusingi sujuvalt mingite albaanlaste seltskonda. Nad olid kõik väga toredad, ainus miinuspool oli see, et nad ei rääkinud inglise keelt. See on täiesti nõutu tunne, kui sa näed, et tegu on toreda inimesega ja siis ta vaatab sulle oma pruunide silmadega otsa ja lausub need täiesti mõistmatud sõnad ja sul pole õrna aimugi millest ta räägib.. Õnneks aitas google translate meid pisut hädast välja ja nalja sai nabani. Üks tüdrukutest rääkis mulle Google'i väitel midagi kivisöe kaevandustest. Vestlus oli tore, aga ma pole päris kindel, kas me olime alati samal lainel.
Kella kahe paiku keksisin koju, läksin kuuma vanni ja mõtlesin möödunud aastale. Jõudsin kokkuvõtteni, et möödunud aasta oli minu jaoks pöörane, uskumatult hea ja lahe, aga teist korda läbi tegema pigem ei kipuks. Ja aasta tagasi oli mul erinevaid visioone sellest, kuidas ma järgmist aastat vastu võtan, aga ükski neist ei sisaldanud üksi Cordoba platsil albaanlastega viipekeeles rääkimist. Sõin ka ajaviiteks oma viimaseid šokolaade. Kõik need maitsesid pisut veidralt, aga ma ajasin süü kokteili peale. Kui ma aga viimase Milka šokolaadi lahti tegin, sain aru, et need olid aegunud. Šokolaadipruuni Milka asemel vaatas mulle pakendist vastu üleni valge, krobeline haisev mass. No tore, head uut aastat teilegi!
Hommikul 7 ajal oli äratus. Esimese asjana märkasin, et mu käed kihelevad veidralt ja et sõrmedele on mingid punakad laigud tekkinud. Esmane mõte oli, et no kena, alustan uut aastat viinaallergiaga?
Tegelikult oli kahtlusaluseid kolm: viin, halvaks läinud šokolaad ja albaanlane, kellel ma uue aasta puhul kätt surusin. Saatsin kohe ka emmele kätest pildid ja kurtsin oma rasket saatust, siis pakkisin surisevate kätega kotid kokku ja läksin hommikust sööma. Väga peen koht oli, aga kahjuks nägi söök välja parem kui ta maitselt oli.
Peale hommikusööki leidsin kotist ka oma viinamarjad!!?!?! Pagana Absolut ja albaanlased! Ma olin unustanud oma 12 viinamarja ära süüa ja sinna see uue aasta õnn nüüd läkski..
Päeva jätkasime Cordoba katedraali tuuriga. Kusjuures peale kõiki neid katedraale harjusin ma ilusate lagedega nii ära, et näiteks söögikohta minnes vaatasin automaatselt lakke ja olin äärmiselt pettunud, kui mulle sealt ainult lamp vastu vahtis. Jalutasime veel vanalinnas ja võtsime ette tee Granada suunas. Seal tervitas meid hüpersuper mõnus apartment, mille rõõme ma ei saanud nautima jääda, sest asusin kohe apteeki otsima. Lisaks kätele surisesid selleks ajaks ka varbad. 1. jaanuaril polegi avatud apteegi leidmine nii kerge, seega sain ma linnale mõnusa tiiru peale tehtud. Esmamulje linnast polnud kiita: tänavate viisi täis maalitud ja kirjutatud garaažiuksi ja vaid üks pühade ajal avatud apteek. Rohud käes ja võetud, sain tagasi apartmenti magama minna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar