Ühe augusti nädalavahetuse veetsime mõnusalt siinse perega Suffolki piirkonnas puhates.
Vot seal.
Laupäeva hommikut alustasime mere äärses restoranis hommikut süües. See oli mu elu esimene 9+ käiguline hommikusöök ja ma kartsin päris tõsiselt, et terve ülejäänud päeva pean kõndimise asemel ringi veerema. Peale seda jalutasime mere ääres ja ostsime hommikusöögi magustoidu magustoiduks milkshake'i MIS OLI VÕRRATU (võibolla sellepärast, et ma polnud kunagi varem milkshake'i joonud aga jah).
Käisime St. Botolph'i Ikeni kirikus. Teekond sinna oli ümbritsetud suurte seakasvanduste, hobuste, lammaste ja kõikvõimalike muude tegelastega- üks parema aroomiga kui teine.
Kiriku ees olid väiksed riiulid, mille peal ilutsesid erinevad moosid koos hinnasildikestega. Nende kõrval seisis ka karp kuhu sai raha panna. Ei mingit videovalvet ega klienditeenindajat, ainult ausus ja südametunnistus. Ostsime 9 moosi ja panime raha karbikesse. See oli NIII ilus ja armas ja oehh ma oleks tahtnud sellele inimesele kalli teha, kes oma moosid nii usaldavalt sinna müügiks oli toonud. Hiljem kohtasime selliseid riiuleid veel palju ja see on tõsiselt muljetavaldav, kuidas inimesed ongi ausad, hindavad ja peavad lugu teiste pingutustest, kuigi neil on ideaalne võimalus see rahakarp kaenlasse, purgid kotti pakkida ja seitsme tuule poole ajama panna. Imeline!
Kirik oli ka muidugi huvitav, üle 1000 aasta vana, päris kenake ja hästi säilinud.
Seejärel avastasime veel linna ja teised läksid koju magama, mina otsustasin jala ühe lähedal oleva külakese üles otsida. Alustuseks kõndisin ma 5 km vales suunas, siis 5 km tagasi ja 3 km õiges suunas. Sel päeval oli ka vanaema sünnipäev ja meeleolu oli pikaks jalutuskäiguks sobiv. Kohakese nimi oli Snape Maltings ja see oli imearmas, tulvil väikeseid kunsti, käsitöö ja muusikapoode. Ühes poes pikemalt ringi vaadates leidsin pisikese üleskeeratava Happy Birthday meloodiaga muusikakarbi.
Pühapäev oli päris vihmane, seega möödus see peamiselt erinevates restoranides süües ja magades.
Esmaspäeva hommikul käisime paadiga Peeter Paani maal. See oli lõbus ja vahva, aga sealsed luiged olid üdini õelad ja nendega ma sina peale ei saanud. Siis käisime veel õunaraksus ja kodutee võiski alata.
:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar