Piitsa ja präänikut

Juba Eestis otsisin infot siinsete trennivõimaluste kohta. Internetis tundusid kõik pildid suhteliselt närused ja juba kartsin, et nad siin mail ei leiagi musta tee kõrvalt aega sportimiseks. Alustuseks läksin kõige lähemasse Soho gymi. Vastuvõtt oli soe ja tehti koheselt ka tutvustav ringkäik, peale mida ostsin kuukaardi, sest ütleksin, et koht oli kõike muud kui närune. Esimestel päevadel oli avastamist ja katsetamist palju. Kõige meeldejäävam oli linttrenažöör, millel uskuge või mitte, polnud ma kunagi käinud. Lihtne eksole? Tundub lõbus ka? Ma ei tea, kuidas teised sellega nii osavad on, aga mul polnud sellel grammigi tasakaalu. Läksin peale, vajutasin esimese rasvapõletusprogrammi ja hakkasin aga koperdama. See läks aina kiiremaks ja lõpuks ei julgenud ma stopi ka enam vajutada, sest kartsin et see jääb sekundi pealt seisma ja mu ukerdamine lõpeb näoli. Siin kohal pean tänulik olema, et esimese leveli programm kõigest 15 minutit kestis. Nüüd olen sellel muidugi pisut osavamaks saanud ja vahest tuleb isegi paar jooksusammu välja.
Teiseks katsumuseks osutus veepudeli täitmine. Wc-s olid liikumisanduritega kraanid ja nii kui ma pudeli alla panin, tuli 3 sekundit külma ja edasi kuuma. Nii ma siis käisin ja hoidsingi iga kraani all paar sekundit oma pudelit, aga viimase ringi ajal tuli juba kõigist üheksast kraanist kuuma vett. Kokku sain sellise mõnusa leige joogivee. Järgmine päev leidsin saalist ka õige kraani üles, millest tuli kohe päris karge ja külm vesi.
Laias laastus jaguneb jõusaal kaheks. Ühel pool olen mina koos teiste vähem või rohkem algajatega ja teisel pool on suured igat rassi musklimäed, kellel pikkust sama palju kui laiust. Ma ei kujuta isegi ette, kuidas või miks selline jaotus kujunenud on ja ma ei tea, mis masinad seal teisel pool piiri on, aga olen kuulnud, et seal on päris suured peeglid. Muidu on õhkkond sõbralik ja inimesed väga järjepidevad. Näiteks istus üks härra tervelt tund ja 30 minutit ühe ja sama masina taga pumbates meeleheitlikult oma õlalihast.
Järjepidevust ja enesedistsipliini olen saanud siin isegi harjutada. Trenni teen 6 korda nädalas ja suured muutused on toimunud ka toidulaual (muidugi tänu siinse pere tervislikele eluviisidele). Külmik on alati täis kõike orgaanilist ja kvaliteetset.



Jõusaalist otseselt pilte pole, küll on aga endast.


 

Ühel hommikul proovisin müsli kõrvale ka musta teed piimaga. See oli joodav, aga jääksin siiski piparmündi juurde. 


Lõunasöök näeb tavaliselt selline välja,
 aga et ma siin nüüd väga valet muljet ei jätaks, siis lihtsalt teadmiseks, 
et mu tervislikul elustiilil on ka varjuküljed ja seda eriti hilisõhtutel...


Magusaga on mul siin üks paras nõiaring:
1. Lähen ostan tohutult magusat, lubades selle mõistlikult 
kuu peale ära jaotada.
2. Söön viis MilkyWayd järjest, mis on rohkem kui mu plaan ette nägi. 
3. Söön ruttu kõik magusa ära, et saaksin uuesti tervislik olla.
4. Magus on otsas, aga isu on tappev.
1. Lähen ostan tohutult magusat, lubades selle mõistlikult 
kuu peale ära jaotada.
....

Treat yourself!


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Mu uus Honda

Puhkuse esimene nädal

Sydney