Nagu sotsiaalmeediast tõenäoliselt näha on olnud, siis olen ma viimased kuud vingelt ringi tuuritanud. Nii mõnigi (tegelt aind 1 inimene vist lol) on kirjutanud ka, et oh wow kui tore kui palju sa reisid, aga ma mõtlesin et teen ühe behind the scenes postituse siin, alustuseks et purustada illusioone mille instagrami storyd lumisest Skandinaavias/päikselisest Austraaliast jätta võivad ja teiseks et jagada kui vingete asjadega ma olen rakkes olnud!
See kõik sai alguse ühel veebruari kuu pühapäevahommikul kell 5 hommikul kui ma kolleegiga Rootsi Formex messile töölähetusele põrutasin. Üles panek laabus sujuvalt, kuna olin eelmise Formex messiga oma vitsad juba kätte saanud ja kõik oli võrdlemisi tuttav ja ka aegsasti ette planeeritud. Aga nii füüsiliselt kui ka vaimselt kurnav on see protsess ikkagi.
Riina küsis enne messi algust, et mis meil õhtuteks plaanis on, et kuhu lähme, mida sööme, mis teeme. Kuna ma teadsin juba eelmisest korrast, et õhtuks oled läbi nagu läti raha, siis vastasin talle lihtsalt, et vaatame jooksvalt. :D Ja muidugi veetsime me enamik õhtud voodis toidupoest kaasa ostetud salatit süües. Ja voodis söömine oli igati ok, sest madrats oli magamiseks niikuinii liiga pehme e me magasime öösel kummalgi pool voodit põrandal kui üksteisele oli voodi alt head ööd soovitud ja lehvitatud.
Kui kõik oli Formex messi tarbeks üles sätitud ja valmis, sain messi esimesel päeval teada et top juhtkonnalt on tulnud soov veel kahel messil osaleda Taanis ja Norras, mis pidid toimuma vähem kui nädala pärast. Niisiis sain oma raske töö viljade nautimise asemel hoopis terve messi aja tegeleda järgmise kahe organiseerimisega. Õnneks avastasin et Rootsis on saadaval mu lemmiksiider, nii et vähemalt oli see mõnel eriti pika päeva õhtul rõõmuks. Ilmselgelt oli megatore ka Rootsi kolleege taaskord näha!
Kui Rootsi Formex mess läbi sai, kihutasin Stockholmist koju, kus mul oli 28 tundi aega, et magada, riided pesta ja kiiresti hinge tõmmata.
Tihedast graafikust hoolimata, võtsin aega et nautida kodust Pelguranna rahulikkust ja vaikust. Taipasin kui olulised on minu jaoks Happy ja Venus, et kodus olles ennast nö laadida. Aga kuna Venus oli kolleegi juures ja Happy Võrus ema hoole all, siis pidin karvaseid neljajalgseid tänaval taga ajama, et pisutki lähedust leida. :D
Ja siis tuligi juba uuesti lennujaama vurada, et Oslo Design Fairile jõuda.
Oslo ei tervitanud mind just kõige lahkemalt. Kohver läks kaduma, jõudis 2 tundi hiljem ja polnud päris oma esialgses konditsioonis. Selleks et esitada kaebust ja saada kompensatsiooni tuli minna põhimõtteliselt täiskuu ööl nelja tee ristile, ohverdada kolm tilka verd, ehitada leivast redel jne seega tuli läheneda loominguliselt.
Lisaks avastasin AirPodse otsides, et ma olin need Rootsi kuhugi maha jätnud.
R.I.P.
Leinasin natuke ja hakkasinn messiboksi üles panema. Taksos klõpsutasin hoolega pilte, sest väljas oli täielik talvevõlumaa. Pettumuseks kuulsin et Eestis olevat täpselt sama ilm.
Messiala üles panek oli kõvasti stressirohkem kui Stockholmis, sest Rootsist teele pandud kaubad ei jõudnud õigeks ajaks kohale, nii et tuli leppida paljude kompromissidega. Ka füüsiliselt oli pigem raske sest 1 päevaga pidin päris üksi kõik organiseeritud ja üles pandud saama ja samal ajal ka selle kolmanda Taani messi organiseerimisega tegelema. Aga lõpptulemus sai tegelikult väga tore, ning kohtasin esimest korda ka Norra müügitiimi!
Ja siin üks tore pilt minu pidulikust õhtusöögist Airbnbs with me, myself and I. :D
Norraga hüvasti jätt selleks korraks oli suhteliselt sama mõru maitsega kui ka sinna saabumine. Või õigemini.. ebameeldiva lõhnaga. :))))) Lennul Helsinki-Tallinn istus mu kõrvale märja koera haisuga mees kes sittus poolel teel püksi ja siin lõpetuseks ka üks fotoklõps sellest traumatiseerivast olukorrast. :)
Nägudeni! Ja loodetevasti jõuan ka Saksamaa ja Austraalia seiklused lähipäevil põgusalt kirja panna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar