Marianne

See oli oktoobri alguses kui mul oli veel aega, muru oli rohelisem, päike eredam ja kodutööde tähtajad ei tülitanud mind veel mitte üks teps. Oli täiuslik aeg kusagil käia.. näiteks Manchesteris! Kui olin oma tööpäeva lõpetanud, võtsin jalad selga ja lidusin tuhatnelja rongijaama poole- puhkus võis alata! Kahjuks rauges minu entusiasm juba vähem kui poole tunni pärast, kui makseterminalist vaatas mulle vasu 80 naelane arve ühe otsa pileti eest ehk siis umbes  95 eurot ainuüksi sinna saamimse eest. Tuhat ja tuline! Ostsin selle pileti nutumaik kurgus ikka ära, sest ma tõesti vajasin seda minipuhkust. Sõit läks üsna ruttu ja rongijaamas ootas mind Rob, üliõpilasest eesi kutt Manchesteris, kes lubas mulle seal ka peavarju pakkuda. Käisime kohvikus söömas-joomas, puhusime juttu ja asusime kergele linnaekskursioonile. Linn oli kena ja Rob maalis sellest muidugi veelgi imelisema pildi juttudega pussitamistest, varastest, Suurbritannia ohtlikuima linna tiilist ja kodutute rekordist- ...

Üks vahva teisipäev oli õhtusse veeremas kui mul sai käesolevast nädalast rohkem kui küll. Õnneks tuli mulle siin kohal appi vana hea sõber Joel, kes oli nõus minuga Winter Wonderlandi lustima minema. Kui nädala sündmustest oli muljetatud, mured jagatud ja sissepääsu järjekord seljatatud, otsisime koheselt üles baari. Ärgem nimetagem seda alkoholismiks või murede uputamiseks, sest me tegime seda otseloomulikult kõige siiramal eesmärgil- et sooja saada. ;) Sellele järgnes üks korralik kehakinnitus praekartuli, hapukapsa ja hapukurgi näol. Uskumatu eks? Olime isegi üllatunud, et niivõrd eestipärase roa leidsime, mis maitses lisaks kõigele oivaliselt. Kõrvale jõime piparkoogi maitselist sooja siidrit. Kõlab veidralt, aga tegelikult oli päris.. jõulune (?). Peale teist julgusnapsi tegime paar pilti ja olimegi valmis oma esimeseks rollercoasteriks. Mikihiire sõit ameerika mägede miniversioonil tundus meile kohane algus. Kõrvalt vaadates supertitekas, aga kui me kohalt võtsime siis t...