Aga kus minu voodi on?
Eneseisolatsiooni lõpu poole kui jõud hakkas tagasi tulema võtsin ette pisikese projekti. Kuna väiksema õe tulevane tuba polnud veel renoveeritud ja täitis senini pigem koled kolakambri ja pesuruumi rolli, siis mõtlesin selle renoveerida nii odavalt aga osavalt kui võimalik ja teha sellest nii kauaks kuni ma Eestis olen trennisaal. Tuppa oli plaan üles sättida ka post, millest olin nii kaua unistanud. Kahjuks päris esimest pilti ei teinud. Varem oli siin veel voodi, hunnik riideid ja muud nipäet-näpet. Lae värvimine algas lausa tragikomöödiliselt. Olin kõik ettevalmistused teinud ja valmis hagu kütma. Kastsin rulli värvi sisse ja lasin hea hooga risti üle lae. Õnnetuseks olin ma liiga palju värvi võtnud, niiet see värv sadas nagu suvine paduvihm mulle näkku. Ehmusin ja koperdasin paar sammu tasakaalu otsides tagurpidi, mistõttu lõin omakorda jalaga värvialuse ümber. Nägu täpiline, üks jalg värvist lirtsudes hakkasin põrandal olevat loiku koristama. See hetk tekkis tunn...