Marianne

Neljapäev  Tegin rahulikult silmad lahti, vaatasin aknast välja ja mõtlesin, et huvitav küll.. väljas on juba nii valge. Kobasin telefoni järele, et üle vaadata, mis need kella seierid siis ka näitavad...  Teate seda tunnet kui süda teeb jõnksu või justkui kukub saapasäärde või kuhugi? Jep, mu süda tegi just seda sama, sest kell oli 12 päeval ja mu varasemate arvestuste kohaselt pidin ma vähemalt 12.15 kodust välja astuma, et õigeks ajaks lennujaama jõuda. Õnneks olid asjad enam-vähem pakitud ja 15 minuti pärast olingi valmis uksest välja astuma. Napikas.  Lend pidi väljuma 15.55, aga väravainfot lükati aina edasi ja edasi, kuni lend hilines rohkem kui tund aega. Kuid polnud hullu, sest see kord jätkus mul lennujaamas imekombel tegevustki. Näiteks helistas mulle Eestist üks märkimisväärse mesijutuga noormees, kes otsib endale Ameerikasse raamatute müümiseks tiimi. Anna-Liis va suli oli talle mu numbri andnud. Tegin sellele härrale kohe selgeks, et suveks on m...