Marianne

See oli võrratu esmaspäev. Mul oli täitunud nädal aega ilma magusata, seega enesetunne oli super, käisin kohe hommikul trennis, tegin aias tööd, käisin pesus (tohoh), lugesin 200 lehekülge raamatut ja jõudsin isegi õppida. Uskumatult produktiivne, eksole. Aga okei asume asja kallale. Et loost paremini aru saada, tasub teada et: -(Londoni) kodus olime: mina, väike Keiti ja Keiti rase emme; -maja laias laastus: keldrikorrusel on köök ja pesuruum, esimesel korrusel koridor, uks tänavale, uks tagaaeda ja elutuba, teisel ja kolmandal korrusel on magamistoad; - tagumine uks oli (vist) lukus ja aed on kõrge kinnise aiaga piiratud, tänava poolne uks läheb kinni pannes automaatselt lukku: - mõlematel ustel on klaasist aknad. Sõime mõnusasti köögis õhtust ja jutustasime maailmaasjadest. Saabus poest tellitud toidukraam ja kaubavedaja tassis kotid kööki, pani lauale, ning saatsin selle onu ilusti uksest välja. Peale seda tuli jutuks, et me ei tohiks ikka väärtuslikke asju ukse kõrvale ...