Marianne

Laupäev Esimene puhkepäev- laupäev! Milline suurepärane tunne. Esiteks, sest polnud eelmise õhtu veinitamisest oma endiste ja praeguste naiskolleegidega mitte mingit peavalu, ja teiseks, sest ees ootas 2 nädalat puhkust. Olin nii valmis sellest maksimumi võtma. Kihutasin lõuna paiku Võrru, aga ikkagi startisin liiga hilja, sest pimedaga sõit Tallinnast Võrru tundub lõputu. Ma ei tea, kas asi on mu auto esiklaasis, kojameestes, tuledes või hoopis mu enda silmanägemises, aga no see on ebareaalne- mitte midagi pole näha ja võiksin sama hästi silmad kinni sõita.  Õhtu möödus mõnusasti venna ja ema seltsis, tegime paar tiiru lauamänge ja tõmbasime kerra. Pühapäev Pühapäeval sõitsin Kuldresse tädi poole vanaisa/meie maa kodu koerale külla. Kedagi teist kodus ei olnud, nii et tegin Bambykesega megapika jalutuskäigu. Bamby oli nii elevil, et jaluturihma kaela panek oli omaette tsirkus. NO EI SAA seda konksu sinna külge. Õnneks peale pikka pusimist ja endamisi vandumist sai ikka asja. Oma e...

Kõik sai alguse raskest nädalast ühistranspordis. Teisipäeval istus mu taha sellise kusehaisuga asotsiaal, et ma päriselt arvasin, et oksendan sealsamas ja kui ma ei oksenda, siis lämbun surnuks. Kolmapäeval jäin bussist maha ja järgmist bussi lihtsalt niisama ei tulnudki, ehk passisin bussipeatuses 35 minutit lihtsalt niisama. Neljapäeval töölt koju sõites, see oli aga kõige tipp - bussile astudes jõllitas mingi paks vanamees, hiljem tuli mu juurde ja palus abi Tõnisele sõnumi kirjutamisega. Sõnumi sisu, mida ta mulle ette dikteeris, oli järgnev: "Tere Tõnis! Kas sa said minu e-kirja kätte? (Seoses Maivi abielusõrmusega)." Ta dikteeris abivalmilt mulle ette ka kõik suured tähed ja kirjavahemärgid ning jutustas mulle oma eluloo koos selle libu Maiviga, kes nüüd abielusõrmust talle tagasi ei anna. Kõike seda mulle ebamugavalt lähedal õõtsudes ja näkku hingates. Pärast seda tänas ta mind südamlikult ja pidas kõne, kuidas Jumal on nüüd minuga ja toetab mind igal mu sammul, aga m...